[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

laasike <laasikse, laasikest> Trv paremast takust tehtud, peentakune (lõng v riie) ▪ laasikidest tetäs köögirät´te peentakusest lõngast tehakse köögirätte. Vrd laasikine

lage <lage, laget> , lake2 <lake, laket>
1. lage; avar ▪ siin olli lage maa, pal´t kivi pääl siin oli lage maa, ainult kivid peal; puhas padrik, laget maad põrmu ei oole päris padrik, lagedat maad üldse ei ole. Vrd avar, lahe1
2. tühi; paljas, puhas ▪ sii mõts om alt lakes tett see mets on alt puhtaks tehtud; nüid jäi ta peris lages nüüd jäi ta päris paljaks (varast). Vrd pal´las, puhas, tühi || lage pääl ~ lage taeva all ilma elukohata ▪ ta om nüid lage pääl, kuskil kortelt ei joole ta on nüüd elukohata, kusagil ei ole korterit (st kohta elamiseks); ta om lage taeva all, tare palli maha ta on lageda taeva all, maja põles maha

.lahke <.lahke, .lahket> lahke, sõbralik, heasüdamlik ▪ lahke suu annap sõpru (vns) lahke suu (st sõbralik jutt) annab sõpru. Vrd ladna, ladus, lahe1, lahma, lahmak3, sõbralik

lake1 <lakke, laket> lake, vesine või lahja toit või jook ▪ koer lak´s lakke ärä koer lakkus toidu ära; piim o vedel ku lake piim on vedel nagu lake. Vrd lakat´s, larbe, larts, lir´ts, löm´ps

lake2 vt lage

lake|ran´ts <lake|rantsi, lake|.rantsi> Hls joodik ▪ sedä lakerantsi ei võete kunnigil tühü seda joodikut ei võeta kuskil tööle. Vrd lakat´s, laker´t, laku|ran´ts, laku|vasik

latsek ~ latseke <latsekse, latsekest> lapsuke, lapseke ▪ latsekse om miul kige tähtsepe lapsukesed on mulle kõige tähtsamad; kulla latsek, tulekest miu manu! kallis lapseke, ole hea ja tule minu juurde!; latseke om aiges jäänü lapsuke on haigeks jäänud. Vt lait´s

lavvuke <lavvukse, lavvukest> Trv
1. tallalaud ▪ kangas olli nel´lä lavvuksege üles pant kangas oli nelja tallalauaga üles pandud; lavvuksit tulli kikk sii aig sõtku et kangast kudada tallalaudu tuli kogu aeg sõtkuda, et kangast kududa. Vrd jalg|laud, jalg|puu, tallas|puu
2. võrgukudumise vahend, kalasi ▪ piirits olli üten kähen ja lavvuke tõisen võrgukudumise pulk oli ühes käes ja kalasi teises. Vrd laadik2

leeduk2 ~ leeduke <leedukse, leedukest> leedulane ▪ valitseje viis pal´lu venelisi ja leeduksit Lätimaale valitseja viis palju venelasi ja leedulasi Lätimaale. Vt leedulane

leevik ~ leevike <leevikse, leevikest> Krk leevike (Pyrrhula pyrrhula) ▪ leevikse om punaste kõtukstege leevikesed on punaste kõhukestega. Vrd lüüdik, pun´n|paap

libluk ~ libluke <liblukse, liblukest> lible; õhuke liistak, viil ▪ lõika mõni libluke liha lõika mõni lible liha. Vt libel, Vrd ilp, liistak, lipe3, .lipnek

lige <lige, liget> , like <like, liket> märg; higine ▪ ärä sedä obest väege aia, sii lää ruttu ligese Hel ära seda hobust väga aja, see läheb ruttu higiseks; egä liget einä ei saa üles võtta Trv ega märga heina ei saa üles võtta; sai lõhut, ku pää olli like otsan Krk sai lõhutud, [nii] et pea oli märg otsas; likest peräst ei tohi tuule kätte minnä higisena ei tohi tuule kätte minna. Vrd igine1, .liister, ämm2

like vt lige

linnuk ~ linnuke <linnukse, linnukest> Krk Hel
1. linnuke ▪ neid linnuksit om jo küll taeva all neid linnukesi on ju küll taeva all (erinevaid); naarakest, linnuk! Krk naera nüüd, linnuke! (öeldi lapsele hellitavalt). Vt lind, Vrd siibak
2. mesilane, mesilind ▪ meil peeti küll linnuksit meil peeti küll mesilasi. Vt mesi|lind
3. etn uss ▪ ku uiska näet, ei tohi ütelte uisk, piat ütleme: näe, linnuke siin, ku ütlet uisk, pan´d kohalt ümmer, ku ütlet linnuke, jääss nagu ta om Krk kui ussi näed, ei tohi ütelda: „uss“, pead ütlema: „näe, linnuke siin“, kui ütled „uss“, pöörab kohe ümber, kui ütled: „linnuke“, jääb nagu see on (kasutati tabusõnana). Vt uisk1

.lintske <.lintske, .lintsket> Pst nätske ▪ leib olli vägä lintske leib oli väga nätske. Vrd .liister, .lõntske, .löntske, nädse

.loiske <.loiske, .loisket> Trv sula, pehme (ilm); leige ▪ sii vesi om joba vähä loiske see vesi on juba natuke soe. Vrd .leige, Vt loisk2, Vrd .löüge, .toibe

lõke <lõkke, lõket> lõke; leek ▪ noore kargliv lõkke ümmer noored karglesid lõkke ümber; näe miante tuli ku kassi lõke (knk) näe, milline tuli nagu kassi lõke (väiksest tulest); temäl om küll lõke ännä all piltl temal on küll tuli saba all (häda käes). Vrd liik´3

.lõntske <.lõntske, .lõntsket> Hls niiske, rõske ▪ lõntske ilmage ei taha mõsu kujude niiske ilmaga ei taha pesu kuivada; lõntske om niiske kül´m, mis inimese ihust läbi puhkap lõntske on niiske külm, mis inimese kehast läbi puhub. Vrd .lintske, .löntske, .rõske

lõok ~ .lõoke <.lõokse, .lõokest> Krk lõoke ▪ joba lõok väl´län, nüid akkas keväje tuleme juba lõoke väljas, nüüd hakkab kevad tulema; esä lõokse om tutuge, emä lõokse om tutute isased lõokesed on tutiga, emased lõokesed ilma tutita. Vrd leok, lõõrike

.lõoke vt lõok

.lõuke <.lõukse, .lõukest> Hls Krk ahju kummialune ▪ ma pane suka lõuksel kujume ma panen sokid ahju kummi alla kuivama. Vrd lõhn2, lõugas

lõõrike <lõõrikse, lõõrikest> Trv lõoke ▪ lõõrikse tullive sii aaste joba küindlekuul lõokesed saabusid tänavu juba küünlakuus (veebruaris). Vrd leok, lõok

lähike <lähikse, lähikest> Trv, lähik <lähikse, lähikest> , lähük <lähükse, lähükest> Krk
1. lähedane; lühike (vahemaa) ▪ siit om lähike maa, selle lähikse maa pääl ei väsü ärä siit on lühike maa, selle lühikese maa peal ei väsi ära. Vrd lühike
2. lähi- (nt lühinägemisest) ▪ temäl om lähik nägemine ta on lühinägelik

löke <lökke, löket> Trv löga; laga ▪ kana lääve löket süvven rasva kanad lähevad körti süües rasva. Vt lake1, lödi

.löntske <.löntske, .löntsket> Hls
1. niiske; rõske ▪ löntske om sihande niiske kül´m, mis inimise ihust läbi puhkap rõske on selline niiske külm, mis inimese ihust läbi puhub (niiskest talveilmast). Vrd .lõntske, .rõske
2. lämbe ▪ täämbe om ilm siande löntske täna on ilm selline lämbe. Vt löndse

.löüt´ske <.löüt´ske, .löüt´sket> Hls leitsakune ▪ löüt´ske ilm tuu vihmä väl´lä (vns) leitsakune ilm toob vihma välja; kui lämi, pehme, vagune ilm, ummen vähä, säänest kutsive löüt´ske kui soe, pehme, tasane ilm, pilves natuke, [siis] sellist kutsuti leitsakuseks. Vrd löidsä, summane

lühike <lühikse, lühikest> , lühüke <lühükse, lühükest>
1. lühike ▪ mõni kudas´ pika lükmä, mõni lühükse lükmä mõni kudus pika kangaosa, mõni lühikese kangaosa; küll ollive noortel lühükse leidi küll olid noortel lühikesed kleidid
2. vähese kestusega ▪ ää lühikse vahege lehm, kait´s nädält ol´l pal´t kinni hea lühikese vahega lehm, kaks nädalat oli ainult kinni (enne poegimist)
3. piltl napp; vilets ▪ temä om lühükse nägemisege ta on viletsa nägemisega. Vrd napik

lüke <lükke, lüket ~ .lükme, lüket> , lükä <lükkä, lükät ~ .lük´mä, lükät Trv> lõimepoomilt korraga kudumisele lastav kangaosa, kangapoomile keeratav osa kangast ▪ lükke kaupa lastas kangast edesi, üte poomi päält tõise pääle osakaupa lastakse kangast edasi, ühe poomi pealt teise peale